Kooli õppetöö on inspireeritud waldorfpedagoogikast ja nüüdisaegsest õpikäsitusest ning on kooskõlas riikliku õppekavaga.
Tööõpetus ja/või käsitöötunnid toimuvad Väikses Werrone Koolis valdavalt iganädalaste ainetundidena, mida vajadusel viib läbi vastava ettevalmistusega ainespetsialist. Vähemalt esimesel kooliastmel on individuaalse abistajana vajalik klassiõpetaja osalemine tundides. Käsitöötunnidannavad klassiõpetajale väärtuslikku informatsiooni õpilaste peenmotoorika, keskendumisvõime jatahteomaduste eripära kohta. Esimese kooliastme ülesandeks[…]
Kodundusetunnid õpetavad aiasaadusi inimesele kasulikult käsitlema, samuti võimekust iseseisvalt endaga hakkama saamist.
Kodunduse etiketiteemade kaudu kujundatakse praktilisi käitumisoskusi erinevates situatsioonides, õpitakse mõistma käitumisvalikute põhjusi ja võimalikke tagajärgi.
I klass käis Vana-Võromaa Kultuurikojas tutvumas mardipäeva kommetega. Tegevused olid vahelduvad ja põnevad. Õpetaja rääkis, kuidas sandid riietusid, mida laulsid ja soovisid, kuidas pererahvas sante vastu võttis ning mida koos mängiti. Lapsed said endale värvida meelepärase maski ning osad lapsed[…]
Kuu õpperütmi saadavad kuupeod, kus klasside tervikkoosseisud esitavad kunstilises vormis seda, mis klassis kuu jooksul õpitud. Kuupidude pidamine on oluline sotsiaalse koostöö vorm. Tegemist on kooli avatud ühisüritusega, millest soovi korral võivad osa võtta ka lapsevanemad. Kuupidu leiab enamasti aset[…]
Ühest koolist teevad hea kooli inimesed – eelkõige õpetajad. Minu suur soov on, et Väike Werrone Kool oleks hea kool – kus kõigil kooliga seotud inimestel – õpilastel, õpetajatel, lapsevanematel, kooli töötajatel, sõpradel ja toetajatel – oleks hea olla ja[…]
Väike Werrone Kool töötab tunniplaaniga, mis on võimaluste piires õpilastest lähtuvalt rütmiline, harmooniline ja tervislik. Perioodõppega alustatakse esimesest klassist, see võimaldab põhjalikumat ainesse süvenemist nii õpilastele kui ka õpetajatele. Regulaarset harjutamist nõudvad ning kunstilis-praktilised ained esinevad iganädalaste ainetundidena. Tunniplaanis paigutatakse[…]
Eile oli mihklipäev! Koolis mängime lastega lugu “Vapper rüütel ja kuri lohe”. Lavastus sümboliseerib praeguse aastaaja meeleolu ja ülesandeid. Jaaniajast alates muutuvad päevad lühemaks, pimedad tunnid kasvavad päevast päeva ning igal järgneval keskpäeval on päike taevas veidi madalamal. See päikese[…]
Kui laps sünnib maailma, siis nabanööri läbilõikamise järel on lapse füüsiline keha iseseisev. Hingeliste ja vaimsete jõudude iseseisvumine toimub järk-järgult edasise arengu käigus. Kuni 7. eluaastani on laps oma ümbruse peegelpilt. Väikelaps õpib ümbrust väliselt matkides. Väikelapse kasvatus tähendab matkimisväärse[…]
7.-14. eluaastani on lapsel intensiivne hingejõudude arengu aeg. Laps vajab autoriteeti, keda sisemiselt jäljendada. Kuni 14. eluaastani mõjutab lapse hinge tasakaaluseisundit vanemate ja teiste täiskasvanute hingeseisund, emotsionaalne vormisolek. Murdeeaga iseseisvub noor inimene hingeliselt. Iga asi omal ajal.
Aeg 14. – 21. eluaastani on eneseteadvuse ja Mina-jõudude küpsemise aeg. Õpilaste loomulikautoriteedivajadus lõpeb. Seda asendab vajadus iseseisva ja põhjendatud nägemuse järele. Noor inimene hindab õpetajat tema meisterlikkuse põhjal ühel või teisel alal. Iseseisvunud hinge erinevaidvõimeid – mõtlemist, tundmist ja[…]