“Õpetaja ei raja oma autoriteeti temale antud võimule, käskudele ja keeldudele, vaid oma vaimsele küpsusele, moraalsele jõule ja kogemuste küllusele. Lapsed tunnevad väga hästi õpetaja vaimset üleolekut ja alistuvad iseendast ta tahtele, kui õpetaja töötab huvi ja andumusega, valitseb meisterlikult ainet, on eeskujulik käitumises, püüab aru saada laste huvidest, rõõmudest ja muredest, toimib järjekindlalt, heasoovlikult, õiglaselt. Sama vähe kui saab võita autoriteeti koolis võimu ja hirmuga, niisama vähe kindlustab teda ka liigne pehmus, järeleandlikkus, tahtmine meeldida, õige vahemaa kaotamine õpetaja ja õpilase vahel.”